Mida pajatada huvilistele Jeruusalemmast?

See on raske küsimus. Eelkőige peaks sellele maale reisija mőtlema, mida ta soovib ise näha ja mis mőtetega ta sinna sőidab. Kui tegemist on uskliku inimesega, olgu kas kristlase, juudi vői muhhameedlasega, siis kujuneb reisist kui palverännak… kui jalutuskäik Piiblilehekülgedel… Nimelt on Jeruusalemm tähtis kőigile kolmele maailmausundile. Usklikule inimesele räägivad iseenda eest märksőnad - Nutumüür, Kaljutoomkirik, Őlimägi, Siioni mägi jne…

Tavalisele rändajale pakub ehk pőnevust tänavapilt ning sellest őhkuv linna omapära… Juudid oma mustade kővakübarate ja oimulokkidega… mehed pikkades kuubedes reede őhtul koos perega kiirustamas sünagoogi… relvastatud noored ajateenijad - nii poisid kui tüdrukud (nimelt on seal ajateenistus kohustuslik ka tüdrukutele, kes veedavad sőjaväes 2 aastat)… omapärased maitsearoomid, mis kauaks meeltesse kummitama jäävad… vői siis see meeletu liiklus - autodevool tänavatel, signaalid, hőiked, vaheletrügimised, lőputud intervallid valgusfoorides… sa ootad ja ootad keset elavat liiklust… päike paistmas otse lagipähe… vari peaaegu puudumas… ootad oma päästvat rohelist tuld nagu lunastust… Jeruusalemm on endiselt kannatuste linn.

Mis peaks kindlasti kaasas olema?

Linnas liikudes tuleb omada peakatet, muidu vőite end avastada mingil hetkel minestanuna tänavalt… ja veepudelit. See on reegel. Ilma veeta seal hakkama ei saa. Veest räägivad kogu aeg ka giidid… ja muidugi linnakaart - neid saab vabalt hotellidest ning valik on mitmekesine, alates vanalinna plaanist ja lőpetades kaardiga, millel ära toodud Pühad Paigad. Ka tuleks juutide sekka minna piisavalt kopsaka rahakotiga… Juudid armastavad kaubelda ning on imelised müügimehed! See oli vapustav, milliseid nippe mőeldi välja, et potensiaalne kunde oma kauplusesse sisse astuma panna. Näitena vőiks siin tuua, kuidas ühel grupikaaslasel paluti kirjutada eesti keeles: siin on uus kauplus, palun astuge sisse. "Tänutäheks" sai härra oma prouale kinkimiseks ühe kőrvarőnga! Just ühe. Sest kui prouale oleks see väga meeldinud, oleks abikaasa pidanud ju teise ostma. Teise kinkimine polnud enam kauba sees. Ja juut ei varja oma soovi sinult piisavalt palju shekeleid sisse kasseerida. Selles suhtes on nad ausad poisid!

Kuhu soovitaksin Jeruusalemmas minna?

Kindlasti vanalinna. See on kaunis ja pilgeni täis ajalugu… (ja loomulikult ka turismigruppe). Siiani meenub igaőhtune "matk" all-linnast vanalinna, mis kestis üle tunni. Kőmbid őhtupäikeses, tee lookleb mäest üles ja alla, kuni lőpuks silmad kőrgustes linnamüüre. Sissepääs on pőnevaim Jaffa väravast. Selle ees laiuval platsil on turistidele atraktsiooniks välja toodud kaamel. Ja loomulikult vőib selle selga ronida ja temaga sőita… aga allaronimiseks küsitakse raha. Nii et olge valvel! Ka kaamli pildistamine on tasuline, aga seda juhul, kui poistele oma kaameraga silma jääd.

Väravate juurest viib tee edasi linnasügavustesse. Vanalinn paikneb vaid ühel ruutkilomeetril, kuid et seal pőhjalikult seigelda, selleks kulub mitu päeva. Silma hakkavad saiamüüjad ja veepakkujad. Vesi on vanalinnas väga kallis ning soodsam on seda osta all-linnas paiknevast toidupoest. Hinnavahe vőib olla mitmekordne.

Linnast pőhjaliku ülevaate saamiseks soovitan vőtta giidi, kuna siis on eksimisoht minimaalne. Nimelt on vanalinnas kvartaleid, kuhu vőőras siseneda ei tohi. Probleeme vőib tekkida ka paljaste őlgade ja lőhikuga seelikus ning meestel katmata peaga. Seega on mőttekas arvestada kohalikku omapära ning juba eelnevalt ennast sobivalt riietada. Samuti on palju nn kirjutamata reegleid, mille vastu eksimine on ebaviisakas. Kohalikud giidid teavitavad aga ohtudest juba varakult.

Nutumüür on kindlasti üks selline koht, kuhu igaüks ihkab minna, et oma kirjake sooviga seinaprakku pista. Siinkohal soovituseks - kirjutage soov enne valmis. Müüri ääres on kohutavalt rahvast ning teil vőib kuluda palju aega enne kui ulatate käe müürini sirutama. Müür on jagatud meeste ja naiste alaks, vasakuks ja paremaks pooleks. Sattusin sinna esmaspäeval, mil juudipered käivad tähistamas oma poegade 13. aastaseks saamist. Nimelt vőetakse siis noormees kogukonna täisőiguslikuks liikmeks. Kogu tseremooniat nimetatakse Bat Mitsvah`ks ning see on väga pőnev vaatepilt. Pere koguneb koos sugulastega müüri juurde. Mehed peavad oma palvetalitusi meestepoolel, naised ronivad oma poole peal toolidele, et üle vaheseina mehi jälgida. Kőik on riietatud väga pidulikult ning naistel on kaasas suured maiustustevaagnad. Peale tseremooniat tullakse müüri ees paiknevale vabale väljakule ning tantsitakse. Poisi vanemad ja ka poiss ise on riietatud kuldse tikandiga kuube. Kaasas on pillimees, kes taob rütmiks trummi. Naised laksutavad keelt ning kőik tantsivad. Vaatepilt on nii haarav, et kaotan sealsamas oma grupi ning pean omal käel edasi liikuma…

Kindlasti tuleks külastada Jeesuse hauakirikut, Taaveti hauaga sünagoogi, Via Dolorosat, Ketsemani aeda ja muuseume. Viimased on vapustavad! Kuna Jeruusalemm on läbi aegade olnud paljude kultuuride ristumiskohaks, kajastub see ka muuseumikogudes. Sealt vőite imetleda kreeka, egiptuse, rooma kunsti… teil avaneb vőimalus istuda saksa stiilis juudi sünagoogis ja kuulata lummavat muusikat. Vői siis imetleda rőivakunsti läbi aegade… Varuge siis selleks palju aega! Isegi muuseumitöötajad on sellele mőelnud ning teist korda minnes maksate pileti eest palju vähem.

Elamuseks kujunes ka väljasőit Massada kindlusesse, mis asub Surnumere lähedal, Juuda kőrbes. Kunagi Heroodes Suure ajal ehitatud kindlus on saanud kannatada maavärinates, kuid varemeid säilitatakse ning need on huvilistele avatud. Enne kindlusesse pääsu tuleb läbida jällegi müügipoiste kadalipp. Erandina pakutakse siin maiustusi ka maitsta. Vanalinna turul proovida ei saa. Kindluses käik on reisi suurimaks katsumuseks. On kohutavalt kuum ning päike tundub olevat nii lähedal… Sellele on aga mőeldud. Kindluses on veekraanid joogiveega, et inimesed ei peaks end koormama lisapudelite kaasavedamisega. Vett aga kulub seal meeletutes kogustes.

Ja lőpuks siis veel Surnumerest. Peab ütlema, et läksin sinna suurte ootustega, kuid pidin veidi pettuma. Surnumerest on ju nii palju räägitud ja kirjutatud ja see kőik peab paika, kuid koht ise jättis üsna räämas mulje. Sellegipoolest mőned juhised. Kui te plaanite sőita mere äärde ning ka vette minna, siis tuleks kindlasti kaasa vőtta rannakingad. Meile teatati sellest alles bussis ning paljudel tuli minna kallisse poodi plastkingi ostma. Palja jalu ei tohi seal liikuda, sest päike on maa nii kuumaks kütnud, et jalad vőivad käies katki minna. Taldadel on kőrvetavalt kuum.

Kogu atraktsioon ise näeb välja aga selline. Kőigepealt sisenete hoonesse ning saate riidekapi vőtme, et riideid vahetada. Siis siirdutakse mudakastide juurde. Nendes on ravitoimeline (kohalike sőnul) ollus, mida inimesed kätega ammutavad ning ennast siis sellega kokku määrivad. Ka juuksed vőib sellega katta. Mudaste kollidena liigutakse mere poole. Vőib sőita ka traktori järelkärus, kuid soovitav on kőndida, sest siis muda kuivab ning giidi sőnul toimub iseeneselik masaazh. Pean oma kogemuste pőhjal ütlema, et see oli üsna piinarikas. Eriti näol kuivas muda kiirelt ning kogu nahk hakkas justkui kitsaks jääma. Aga noh, kes on vőtnud eesmärgiks kőik läbi proovida, see kannatab! Mere ääres on dushshid, kus saab tekkinud kooriku maha pesta. Aga loomulikult vőib ka mudasena merre heita ning pärast end puhtaks küürida.

Ise proovisime enne merre minekut kesta maha pesta. Tegevus osutus üsna aeganőudvaks ning ajas naerma. Meie jutuvada kuulis üks kohalik, kes asus kohe uurima, et mis keelt me räägime ja kust me pärineme. Kuuldes, et Eestist, teatas noormees: "Estonia - 2 points! Israel - 6 points!" Tegemist oli ilmselt muusikahuvilise kohalikuga.

Vesi oli soolane ja kandis, ujuda polnud vőimalik, kaua vees olla ka mitte. Nahk hakkas soolast kipitama ning olemine muutus talumatuks. Lisaks tuli silmas pidada randa jäetud fotoaparaati ja kingi. Nimelt varastati meie grupist ühel härral just rannaplätud ja fotokas. Nii et oma asjadel tuleb kogu aeg silm peal hoida.