 KORFU ULDINFO
Asukoht: Korfu saar (saare kreekakeelne nimi on Kerkyra) asub Ioonia meres, Kreeka maismaast loode suunas ja kuulub Ioonia saarteruhma. Ida poolt on saare lahim naaber Albaania. Kreeka saartest asub just Korfu Itaaliale koige lahemal.
Pealinn: Korfu, ~40 000 elanikku, asub saare idarannikul.
Pindala: 592 km2
Rahvaarv: ~120 000
Korgeim magi: Pantokrator, 914 m, asub saare pohjaosas
Rannajoone pikkus: 216 km
Usk: Kreeka oigeusk
Keel: kreeka keel; puhkerajoonides raagitakse ka inglise, saksa jm keeli
Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg
Raha: kaibel on euro.
1 EUR = 15,65 EEK
Vahemaad Korfu linnast:
Gouvia 8 km
Dassia 11 km
Ipsos 13 km
Barbati 20 km
Perama 4 km
Benitses 8 km
Moraitika 17 km
Messonghi 20 km
Harrastused
Vaga populaarsed on koik veega seotud lobustused ja harrastused, naiteks: laeva- ja paadisoidud, purjetamine, sukeldumine, ujumine. Randades pakutaks langevarju- ja banaanisoitu, veesuusatamist jms.
Suuremates hotellides on tennisevaljakud. Lisaks on Korfu linnas ka tenniseklubi. Dassias on ratsutamisvoimalused. Pantokratori piirkonnas korraldatakse jalgsimatku. Ermoneses on heal tasemel golfivaljak.
Viisa
Eesti kodanikele on Kreeka viisavaba. Riiki sisenemiseks sobib lisaks passile ka ID-kaart. Eestis elavad maaratlemata kodakondsusega ja/voi punase passiga isikud, kellel on valismaalase pass ja Eesti elamisluba, saavad Kreekasse samuti ilma viisata.
Ilm
Valitseb meeldiv Vahemereline kliima. Talved on pehmed ja niisked, suved kuumad ja kuivad. Suvel puhuvad pidevalt varskendavad meretuuled ning palavus ei tee liiga.
PEALINN
Korfu saare pealinn on elegantne ja ajalooline Korfu linn. Saare pealinnas ringi jalutamine on justkui ajalooraamatu lehitsemine. Siin on Veneetsiale tuupilised kitsad korvaltanavad, sillutatud valjakud, suursugused moisad ja vanad mitmekorruselised majad. Linn on segu Veneetsia, Itaalia renessansiajastu, Gruusia ja neoklassikalisest arhitektuurist.Koigele eelmainitule leidub pealinnas muuseume, saare kaitsepuhaku Spiridon'i kirik, hulgaliselt kaanulisi linnatanavaid, suureparaseid restorane, baare ning ahvatlevaid poode ja butiike.Vanalinn on pealinna uks voluvamaid osi ja volgneb oma omapara just veneetslaste arhitektuurilistele reeglitele, mis on omal ajal eelkoige just kaitsefunktsiooni eesmargil rajatud. Olles ehitatud kiviseinte ja kahe Veneetsia kindluse vahele, pakub vanalinn unustamatuid jalutuskaike lummavas umbruses.Kindlused jagunevad kaheks: Vana ja Uus Kindlus. Vana kindlus on ulejaanud linnast vallikraaviga eraldatud ja see on linna uks rahulikemaid ning kauneimaid kohti. Uue kindluse tipust on vapustav vaade- selge ilmaga on sealt voimalik naha koguni Sitsiiliat. Siin on kaluripaadid, puude varjus olevad rohuplatsid ja metallsild, mis on tapselt samas kohas, kus kunagi oli tostesild. Uus kindlus ehitati 1576. ja 1588. aastate vahel, eesmargiga kaitsta kohalike elanike maju. Kindluse neljast varavast on sailinud kaks.Maalilises tanavate "laburindis" korgete hoonete ja vanade kirikute varjus, kohtub minevik olevikuga ja tekitab tunde justkui aeg oleks seiskunud. Voluvad hooned segunevad harmooniliselt Listoni ja St Michael'i ning St George'i 19.sajandi palee (ehitatud brittide poolt) suursuguste volvidega. Palee funktsiooniks oli olla korgel positsioonil oleva ametniku residents, samuti Ioonia senati asukoht ja St Michael'i ning St George'i- nimelise ruhmituse peakontor, eesmargiga anda medaleid ning autasustada Malta elanikke ja Ioonia saari, mis olid tublilt Suurbritanniat teeninud.Kindlasti ei tasu mainimata jatta Kreeka kaunimat ja suurimat valjakut: Esplanadet (ehitatud prantslaste poolt). Just prantslased muutsid valjaku avalikuks kohaks, sest enne 19. sajandit oli valjak vaid tuhi ala, mida kasutati saare kaitsmisel. Prantslased istutasid puud ja muutsid valjaku uheks ilusamaks kogu Kreekas. Valjaku lounapoolses osas on Ioonia Akadeemia (rajatud 1808), mis oli Kreeka esimene ulikool. Akadeemias oli raamatukogu ja botaanikaaed ning tunnid toimusid itaalia keeles. Saksa pommid havitasid 1943.a. Ioonia Akadeemia taielikult. Linna arhitektuuriline rikkus peegeldub ka  elavaist kaubanduslikest keskustest ja ka veidi rahulikemast moisadega taidetud naabruskondadest, kus muuhulgas on ka praegune raekoda (17.sajandist), Ioonia parlamendihoone (rajatud 1852.a.) ja vana valitusemaja (rajatud 1840.a.).Tahtsaimad kirikud paljude hulgast (peamiselt 16. ja 18. sajandist) on Metropolis'e kirik (16. sajandist) ja saare kaitsepuhaku Spiridoni kirik (16. sajandist). Viimatimainitus hoitakse saare kaitsepuhaku ja ka puhak Theodora Augusta sailmeid. Uks olulisemaid linna monumente on Maitland Rotonda (parineb 19.sajandist ja rajatud esimese briti lordist valitsuse erivoliniku Sir Thomas Maitland'i auks).
Samuti ei ole vahemtahtsad Menecrates'e hauamonument (umbes 600 e.Kr) Garitsas ja puhak Jasoni ning puhak Sosipatros'e butsantskirik (umbes 1000 p.Kr) Anemomylos. Turiste meelitavad end kaema ka Paleopolis'e varajase ajaperioodi basiilika varemed ja antiiksed templid Kanoni poolsaarel.
Kohalikud tavad ja rongkaigud, teatraalsed ja muusikalised uritused ning festivalid pakuvad palju erinevaid voimalusi ja taiustavad linna volu veelgi enam.Linnas on umbes 40 000 elanikku ja on vorreldes teiste Kreeka saartega suhteliselt kosmopoliitne. Linnas on ponev segu tavernidest, ooklubidest ja kaasaegsetest kohvikutest, seega pakub linn rohkesti avastamisroomu ja tegevust igauhele ning igale maitsele.
RELIGIOON
Valdav osa korfulasi on kreeka oigeusku, mis on omakorda ka Kreeka ametlik religioon. Siiski leidub saarel katoliiklasi (umbes 4%), kes on lojaalseks jaanud oma traditsioonilistele perejuurtele. Viimatimainitute hulgas on enamasti just neid inimesi, kes kunagi on saarele emigreerunud Maltalt, Itaaliast ja Inglismaalt. Katoliiklus, mille initsiaatoriks oli Anjou Charles, joudis saarele 1310.a. Selle ettevotmise tulemina, mis leidis aset mitmete sajandite eest, on religioon saarel sailinud.Tanapaevane katoliiklik kogukond koosneb umbes 3500-st inimesest (enamjaolt Malta paritoluga), kes elavad peamiselt pealinnas ja harmoonilises koosluses oigeusklikega. Kuni 1923. aastani tahistasid kaks eriusulist kogukonda lihavotteid koos, kuid ajal, mis kasutusele voeti Gregoriuse kalender erinevate kogukondade puhadekuupaevad enam ei uhtinud. 1964.a. tegi katoliiklik peapiiskop avalduse, milles ta palus, et Korful lubataks nii katoliiklastel kui ka oigeusklikel lihavotteid koos puhitseda (valtimaks voimalikke perekondlikke dispuute). Paavst rahuldas piiskopi palve ja jargneva 2-3 aasta jooksul voeti sama otsus vastu ka teistes Kreeka katoliiklikes kogukondades.Korful on ka moned uksikud protestantlikud, judaismi ja anglikaani kirikud.
SPORT JA VABA AEG
Kui soovite lisaks kuumale paikesele ja helesinisele mereveele aktiivset tegevust, siis alljargnevalt on valja toodud moned sportimisvoimalused ja vaba aja tegevused, et puhkusele lisada liikuvust ja energiat.
GOLF
Golf pole Kreekas (k.a. Korful) nii populaarne kui see on seda Portugalis voi Hispaanias. Saarel voimalusi golfimanguks on, kuid ei saa oelda, et need oleks pidevalt suurte inimhordide poolt.
 Korfu Golfiklubi (Corfu Golf Club) on sveitsi arhitekti Donald Harradine too (1971. a.). Imekaunis Ropa orus paiknev valjak on avatud aastaringselt. Siinsel golfivaljakul on 18 auku ja see on sobilik nii algajatele kui ka proffidele. Klubimaja koosneb puhkesaalist, restoranist, baarist ja riietevahetusruumidest. Klubis on profitoodete kauplus ja harjutamisala (voimalik harjutada ka instruktori juhendamisel).
RATSUTAMINE
Korfu pakub ratsutamissopradele suureparaseid voimalusi. Sel viisi saab avastada korvalisi teid, radu maejalamitel ja kaunis looduses. Hobuseid saab valida vastavalt ratsutaja kogemusele.
Korraldatakse ratsutamismatku (kestab umbes 1,5 h), kus kaasas on instruktor- giid. Sellise teenuse juurde pakutakse ka pikniku voimalust. Korful on mitmeid ratsutamiskoole, millest tuntumad on Ropa Org (kool paikneb Ropa orus, Ermones'is. Avatud 09.30 kuni 15.00. Kool pakub hobuseid algajatele ja edasijoudnutele. Matkad toimuvad orus, kus loodus on fantastiline.) ja Rajaleidjad (rantso ja kool asuvad Ano Korakianas.
Omanik ja organisaator on briti daam Sally, kes korraldab ratsamatku oliivisaludes, puutumatu loodusega paikades ja magedes. Naastes rantsosse ootab matkajaid piknik. Avatud aastaringselt).
TENNIS
Tennis on Korful populaarne. Esmakordselt mangitigi Kreekas tennist just Korfu saarel. Suurimaks tennisevaljakuks on Korfu Tenniseklubi, kus on 4 valjakut ja siin saavad mangida nii algajad kui ka edasijoudnud. Rentida saab valjakut tunni kaupa ja seda vaid hommikupoole, sest ohtuti on valjakud klubiliikmete kasutuses. Leidub ka muid tennisevaljakuid - klubisid, mida saab soovi korral rentida.
JALGSIMATKAD
Kuna Korful on imeline loodus, siis on see ideaalne koht jalgsimatka ette votmiseks. Siin voib tundide, isegi paevade kaupa ringi uidata, nautida ilusat loodust voi rannata maekulgedel ning alati jatkub avastamisroomu kullaga. Kui omal kael voi sopruskonnaga matkamine ei tundu kuigi ahvatlev, siis on alati voimalus osa votta spetsiaalsetest organiseeritud matkadest, kus Teid saadab kogemustega giid.
KRIKET
Kriketil on saarel pikk ajalugu. Kohalikud on manginud kriketit alates 1835. aastast. Suvekuudel toimub pealinnas Esplanade valjakul kriketi festival.
RATTASOIT
Korful, eriti just magedes, leidub haid rattasoiduteid. Rattasoite voib nautida kulateedel voi magedes. See on suureparane viis saare avastamiseks ja huvitavate kohtade kulastamiseks. Korful on piisavalt rattarentimise kohti.
SUKELDUMINE
Korfu rannik on sukeldumiseks ideaalne, sest siin on meresopid ja lahed, kus on varvikas mereelu ja veealused hammastavad kiviformatsioonid. Suveperioodil on merevesi soe ja justkui selle harrastuse jaoks loodud. Vee all saab teha pilte, filmida voi harpuuniga kala puuda. Kui olete alles algaja, siis Korful on piisavalt sukelduskoole, kus saab vastavatel kursustel osaleda.
OOELU
Suvel toimuvad saarel, eriti just pealinnas, sagedased kontserdid, kus esinevad kohalikud orkestrid ja bandid. Need uritused on uldjuhul tasuta ja pakuvad monusat araolemist.
Klubitamise asemel eelistavad paljud monuleda pikal ohtusoogil ja peale vaikest jalutuskaiku maanduda mones kohvikus voi baaris. Populaarsed rajoonid on Liston ja Esplanade valjaku pohjaosa, kus saab nautida monusa atmosfaariga oolokaale.Kui otsite elavamat atmosfaari, siis leidub nii moningaidki lokaale ja klubisid pohjapoolsel rannikualal, Korfu linna ja Gouvia kuurorti vahel. Siin on erinevaid klubisid, kus on voimalik tantsida nii kohalike rutmide saatel voi siis tunda end koduselt mones veidi turistlikumas klubis. Klubides voivad sissepaas ning joogihinnad olla suhteliselt kallid (mones kohas sisaldab sissepaasu tasu uhte tasuta jooki). Noored leiavad populaarsemat ja varskemat muusikat mangivaid klubisid pealinnast (naiteks: Vana ja Uue Kindluse laheduses). Populaarseimad tantsu-ja pidutsemiskohad, kus pidu jatkub hommikuni, on Korful jargmised: Agios Stefanos, Arillas, Benitses, Dassia, Gouvia, Lefkimi, Messonghi, Moraitika, Paleokastritsa ja Sidari.Kasiinosopradele leidub ka moningaid kohti, kus aega veeta, ning uldjuhul on need avatud igal ohtul. Vaatamata sellele, et neis puudub montecarlolik glamuur on need turistide hulgas siiski populaarsed.
KUURORDID JA RANNAD
BARBATI- siinne rand on pikk ja valge kiviklibune. Pakutakse erinevaid veespordivoimalusi, saadaval on paikesevarjud ja kummipaadid. Tegu on sinise lipu rannaga (vastab puhta ja hoolitsetud ranna standarditele). Kuurort on sobilik nii perekonnale kui ka neile inimestele, kes tahavad kombineerida oma puhkust nii rahu ja vaikuse kui ka soovi korral elavama atmosfaariga. Siin on moned tavernid, supermarket ja suveniiripoed. Albaania rannik on lahedal, selge ilmaga on see nahtav. Rannas asub St Nikolase kirik.
BENITSES - rannikuala on vaga arenenud turismipiirkond. Hotellid, tavernid, restoranid ja ooklubid. Tihe taimestik ja kaunid rannad (sinise lipu rannad, s.t. vastavad puhta ja hoolitsetud ranna standarditele) on sellele rajoonile omased. Rannad on siin enamasti karedad kiviklibused ja vaid veidi pehmet liiva on merepiiril, ujumiseks on spetsiaalsed platvormid ja muulid. Laias valikus veespordivoimalusi, rentida saab ka mootorpaate. Tanapaevalgi on Benitseses voimalik naha rooma saunade varemeid, kus on kaunis mosaiikporand osaliselt sailinud.
DASSIA - vaatamata kiviklibusele rannale on Dassiast viimaste aastate jooksul saanud uks kosmopoliitsemaid ja populaarsemaid puhkekohti turistide seas.
Einestamiseks on palju erinevaid taverne, snakk-baare, pizzarestorane ja muid suhteliselt soodsaid soogikohti. Rohkelt erinevaid veesportimisvoimalusi. Hotelle on igale maitsele alates apartementidest kuni tipptaseme hotellideni valja. Pikk, kuid kitsas kiviklibune rand (sinise lipu rand, s.t. vastab puhta ja hoolitsetud ranna standarditele) uhtib sujuvalt poolkaarekujulise lahega. Ujumisplatvormid.
 GOUVIA - Gouvia kuurort ulatub merest kuni rannikuteeni ning on laienenud kuni naabrusesoleva Kontokalini valja. Siin on kaunid rannad ja puhas merevesi (sinise lipu rand, s.t. vastav hoolitsetud ja puhta ranna standarditele). Kuurortis on hastiarenenud turismi infrastruktuur. Voimalus naha Veneetsia merevaebaasi (aastast 1778) varemeid. Gouvia pakub aktiivset ooelu, samas ka looduslikult kauneid paiku, kus saab rahu ja privaatsust nautida. Rannad on kitsad ja liiva-kiviklibusegused. Siin pakutaks laias valikus veespordivoimalusi ja paadireise. Gouvias leiab turist rohkelt baare, restorane ja kreeka taverne.
IPSOS - turistide poolt vagagi armastatud kuurort. Avara ja ilusa rannaga (sinise lipu rand, s.t. vastav puhta ja hoolitsetud ranna standarditele), kus pakutakse koikvoimalikke veespordivoimalusi. Taamal olev Pantokratori magi, mille nolvad on kaetud lopsakate oliivisaludega, lisab puhkekohale veelgi enam sarmi. Siinne rand on pikk, kitsas, kiviklibune ja uhendatud imetillukese sadamaga. Lai valik kiirtoitlustuskohti, kohalikke taverne ja pubisid.
 KASSIOPI - populaarne kuurort, kus on restoranid, tavernid, oma valjak ja sadam. Paljud linna kitsad tanavad viivadki just randa. Kiviklibused rannad, mis on ujumiseks turvalised, piiravad sadamat molemalt poolt. Kuurort on rajatud antiikse asula kohale, mis Rooma perioodil oitses, just tanu oma geograafilise ja meretee strateegiliselt suureparase asukoha
tottu. Muistsel ajal oli siin Zeusi puhamu. 14. sajandist parineva lossi varemeid on voimalik mael praegugi veel margata. Soogikohti on siin igale maitsele ja rahakotile alates kohalikest tavernidest kuni uhkete restoranideni valja.
KONTOKALI - Korfu linnast 4 km kaugusel asuv kaunis kuurort, mis on populaarne ka oma jahisadama tottu. Siin on lai valik restorane, taverne ja ka moningaid baare. Selles kuurortis on rannad liiva-kiviklibusegused ja kuna siinne vesi on madal, siis sobilik ka lastele ujumiseks. Lisaks randadele on siin ka avalikke ujumisbasseine, mille kasutamine on tasuta. Kohalike restoranide tase on uldjuhul korge ning need pakuvad enamjaolt kala-ja mereande.
MESSONGHI - puhkekeskus, mis on Korfu linnast 22 km kaugusel. See on saare uks vanimaist kuurortitest. Pakub suureparast loogastust ja kui Teil tekib soov aktiivse meelelahutuse jarele, siis seda pakub naabrusesolev Moraitika kuurort. Rikkalik valik restorane, super-ja minimarketeid, pagariarisid ja baare. Koik eelmainitu on vaid jalutuskaigu kaugusel, kuid samas piisavalt kaugel, et uni oosel hairitud ei saaks. Rand on pikk ja segu liivast ning kiviklibust. Pakub veespordivoimalusi.
MORAITIKA - mereaarne kuurort, mis paikneb Mesoggi joe suudmes. Siin on 3. sajandist e.Kr. parinev tilluke tempel, mis viitab paiga asustusele juba neoliitikumi perioodil. Rand on pikk ja liiva-kiviklibusegune. Pakub veespordivoimalusi. Laias valikus taverne ja kiirtoidukohti.
PALEOKASTRITSA - toenaoliselt kauneim koht tervel saarel, sest siin on vaated lausa hingematvalt kaunid ja seda ukskoik kuhu pilku poorates. Siin on kokku neli lahte ja nendevaheline transport toimub takso-paatide abil. Jalutades mooda kaanulist teed kula suunas on voimalik oma teel kohata laias valikus kaupluseid ning taverne. Vaatamata sellele, et diskoteekide valik on siin piiratud, siis folklooriohtuid korraldavad pea koik tavernid. Siinne Neitsi Maarja klooster rajati 1225.a., aga ehitis, mida tanapaeval naha on voimalik parineb 18.-19. sajandist. Voimalus kulastada muuseumit, kus on nii Butsantsiaja kui ka post-Butsantsiaja ikoone. Lahes olev pisike Kolovri saar on legendi kohaselt tegelikult piraadilaev, mille neitsi Maarja kiviks muutis, et kaitsta kloostrit ja kohalikke elanikke. Rand on peamiselt kiviklibune. Uliselge sinakas-rohekas merevesi on tavaliselt kulm maa-aluste puhtavee voolude tottu. Siinne merevesi on sugav ja vaikelastele veemonude nautimiseks raskendatud.
PERAMA - kuurort, mis asub Korfu linnast 5 km kaugusel louna suunas. Lennujaamale lahedalolev puhkekoht, mis on turistide hulgas populaarne. Tegu ei ole vaga elava ja kiireloomulise kuurortiga. Moned minimarketid ja restoranid, kus ponevamaks ooeluks tasuks siiski pealinna minna. Rannad on kiviklibused ja just siin avastas tuntud kirjanik Gerald Durrell Korfu veetaimestiku-loomastiku.
SIDARI - saare pohjaosa arenenuim kuurort, kus loodus oleks justkui voolinud merest korguvatest liivakividest kanali - Armastuse kanal (Canal d' Amour). Suuremalt jaolt on rannaosad pikad ja kitsad, mis on kaetud kiviklibu-liivaseguga. Vesi on siin vaga madal ja soe. Lisaks muudele veespordivoimalustele saab siin kanuuga soita. Kuurortis on ule 40 taverni, mis koik pakuvad erinevaid ja huvitavaid roogasid. |
